Džambulski rühma laulud

Pilt
Indrek Ilomets 30.11.2011, 11:10

Džambulsk

avatar
Vilma Lehtse (Elvest) kommenteeris 22.03.2012, 16:35Vasta ›

Need pole küll meie rühma laulud…vaid Ave Alavainu luuletused. Üks uudismaa alguspäevadest, teine lõpust.Kas Ave isegi neid enam mäletab? Aga seinalehes need olid!

Veretades stepis loojub päike,
on põuavälgust hele silmapiir,
teeb stepirohus suslik viimseid käike-
see on me kodu, me Džambulsk on siin
Päeval tapab töö ja piinab kuumus,
on lõdvestuseks ainult lõunasöök.
Ent nagu peeglis paistab töös me suurus-
ja mis meid ühendab, see just ongi töö!
Kuid ainult tööst ei ela mitte keegi-
Džambulskis osatakse nalja teha ka!
Ja spordivõistlus- eks ju näita seegi,
et džambulskilaste vastu ikka ei saa!
On puhkehetked, õhtud lõkke valgel,
on kinoskäigud, tants ja kuramaaž,
on kõigil päikse pruunikspõlend palged
-no üldse kõik, mis sel, kes uudismaal!
Ent peagi jälle uni võtab võimust-
päev loojub, stepis kumab silmapiir…
On loendus läbi, teatatud töövõidud
– meid unenägu kodumaale viib…

JA TEINE
Stepp kinkis oma viimse loojangu-
see oli veripunane jakaugelt paistsid mäed.
Mee jooksime. Me peatusime nõlvakul
Ja stepirohi sosistas: “Sa …läed!”
Jah, lähed.Nagu kinni hoida püüdes
end ehtis stepp ja taevas, rohi maas.
Nii nagu mahajäetud kallim hüüdis:
“Tea, jään Sind igavesti ootama!”
See meeleheide oli nõnda rabav-
Ja igaüks end äkki mõttelt tabas:
#Ta meile loojub viimast korda siin…”
Ta loojub nii, et homme jälle tõusta,
kui kaste- öised pisarad- on maas.
Kuid meie laagrist “Äratus!” ei kosta
On viimne loojang.Peame lahkuma…

NB! Postitamiseks logige sisse või registreeruge liikmeks.