EÜE Poola 1985 rühma osa liikmeid ringsõigul Poolas

Pilt
Pille 07.05.2013, 14:15

Vaata mälestusi Gliwice -rühma alt!
Tagasiteel Poolast Poola-N Liidu piiril , läks meie vagunis kõik seni libedalt, kuni just pärast seda kupeed, milles olin mina , avastati ühe meie oma kohvrist puust seinataldrik paavsti bareljeefiga. Seejärel algas suurem puistamine ja rong seisis mu meelest tunde, kuigi läbi otsiti meie vagunist vististi ainult 1 kupee, seesama viimane pärast meid. Lugu oli pisut hirmutav, aga nalja sai ka. Nende samade võtmehoidjatega. Nimelt oli Raivol neid hullumoodi palju, kõikidele sõpradele ilmselt. Kui piirivalve need avastas: küll pükste taskust, küll särgi taskust ja lõpuks ka teksade üleskeeratud äärte vahelt, siis lunis Raivo härdalt , et need viimased jäetaks alles, sest Eestis ei ole nii ilusate rindadega naist (see väide pani ka piirivalve poisid muigama, aga ilma jäi ta neist ilusatest rindadest siiski).
Pilt , mille pärast närveeritud sai oli , foto paavstist , kelle kätt suudles põlvitades Lech Walensa . Foto oli tehtud aasta varem Poolas , mida paasvt oli külastanud (1983). Ei usu, ei mäleta, et keegi oleks kahtlustanud ülesandmises rühma komandöri või komissari. Siis oleks ju kõiki puistatud , sest kõik ostsid Gdanskist neid fotosid, nii nagu ka slaide ( terve komplekt paavsti külaskäigust Poola) .
Ideoloogiat jagus sellesse suvesse palju: 22. juulit Poola Rahvavabariigi aastapäeva tähistasid tudengid, kogu rahvusvaheline laager, mägedes kämpingutes . Poolakad ise tähistasid seda rongkäiguga kandes Marxi ja Lenini kujusid ja punaseid lippe ja laulsid omi punaseid laule. Teadagi paroodia ja pila. Aga pilti teha meil ei lubatud. Nad ise väitsid , et kardavad Siberisse saatmist ja tundus, et neil oli selle hirmuga (aastal 1985!!) tõsi taga . Üritasime nalja visata ja selgitada, et kui meie Siberisse saatmist ei karda, mida siis neil karta on. Aga – ei , pildistada ei lubatud. Alles jäi vaid paar kaadrit, mis on udused, sest poolakas lihtsalt lükkas fotokat hoidvat kätte.

Me töötasime Fiati tehases Katowices. Minul oli näiteks suve jooksul teha 2 operatsiooni :tüüblid sisse toksida juhtmete jaoks ja teine võimalus oli nendele tüüblitele juhtmeid peale toppida.
Ühe liini peal olime meie: tudengid N liidust ja teise peal vietnamlased ja poola ajateenijad .
Meie seal olemise ajal tuli välja ka mingi juubeli Fiat. Ja seda kajastati ka massiteabevahendites. Press oli kohal ja meie –blondid tüdrukuid olime sätitud ja valmis poseerimiseks , aga võta näpust. Selgus jube tõde: venelased ja poolakate ühise pildi peal , see ei läinud siis mitte. Sel hetkel meil ei õnnestunudki selgeks teha , et me pole venelased . Nagu ka ei õnnestunud meil poolakatel selgeks teha , et eestlased ei läinud ja ei olnud vabatahtlikult Nõukogude Liidus nagu üks mees. See viimane jutt hargnes sellest, et poolakate hulgas oli neid, kes ise toetasid Walensat , vanemad aga Jaruselskit , või õed-vennad olid vastaspoolel ehk siis pere oli lõhenenud kahele poole vaenujoont.
Kannatus , mida meie, nende hinnangul, kuidagi ja kunagi polnud pidanud taluma.

Autotehasest mäletan peedisuppi, milles polnud kribagi peeti, muust räärimata, mäletan siiani selle maitset või täpsemalt maitsetust. Ohtralt mineraalvett , ligased makaronid veel ligasemate seentega ja õhtuti üleküpsetatud pisut hallimata läinud suitsuvorsti, Eestist kaasavõetud , ja viina , mida jaksasid poest osta vaid sõbrad slovakid ja tsehhid . Ja neid tuleb eraldi nimetada, sest mõlemad olid meie suured sõbrad, aga omavahel ei rääkinudki muidu kui läbi meie.
1 julge meie hulgast käis salaja üle piiri Tsehhi Zakopanesse . Salaja, see polnud Nõukogude Liidu tudengile ette nähtud.
Isegi kinoskäik oli Poolas elamus. Kinos käisime vaatamas filme nii suurelt ekraanilt, et see ületas toonase Eesti suurima kino Kosmose ekraani märkimisväärselt. David Bowie ja Bruce Lee ise ekraanil . Ja Steven Spielbergi „E:T.“ – vaid 2 aastat vana film ekraanil!! See oli ulmeline seenesest .
Piret Kriivan

NB! Postitamiseks logige sisse või registreeruge liikmeks.