eue.ee

Moskva ja Tallinna vahel sõitis teatavasti 2 rongi: „Estonia“ ja „Tallinn“. Kord juhtus nii, et enne Moskvast väljumist avastati minu vagunil rike ja vagun haagiti koosseisust lahti. Umbes tund hiljem ühendati see järgmise koosseisu külge, aga selle brigaadi liikmeid ma ei tundnud. Kõrvalvagunis oli saatjaks kena blond neiu, kellega suhtlesime ja vestlesime sõbralikult kogu öö, loomulikult vene keeles. Järgmisel hommikul pesumajas pesu vahetades sattusime kõrvuti ja oh üllatust – see kena neiu rääkis täiesti puhast eesti keelt. Rääkisime oma eestikeelset vene keelt siiski piisavalt hästi, et me ei kahelnud kordagi, et see keel ei võiks kummagi emakeeleks olla.

Hea kaaslane-pean Sinu kommi veidi täpsustama.Tegelikult oli veel üks rong,number 167/168(Estonia 33/34,Tallinn 67/68),mis käis siis läbi Pihkva.Ka endal õnnestus sellel liinil üks sõit teha malevlasena,samas antud juhus aastaid hiljem,olgugi,et plaanis oli see teha ikka läbi Narva ehk kuidas esindusrong “Estonia” muutus suslaks,mis läbi Pihkva Moskvasse sõitis.
Oli algamas reis Vahemere äärde Moskva kaudu ja tol korral olin tavareisija.Teades rongi liikumis- ja ajagraafikuid täpselt,et hommikul aknast välja vaadates peavad olema näha Moskva äärelinnades olevad(olnud) lumetõkkepiirded ja võinuks juba Moskva nagu paistma hakata.Pidin pettuma,mingi suvaline keskkond.Kui järgmine kord rong peatus ja seda just ühel ristumisel autoteega,vaatasin tõkkepuu taga ootavate autode numbreid.Need tähekombinatsiooniga PSK.Seega olime alles Pihkva kandis!
Hilisemalt selgus põhjus-nimelt Palagojes oli tõsine rongiõnnetus ja seega suunati rongid Moskvasse läbi Pihkva.
Moskvas oli loomulikult täiega segadus,kuna oli häiritud ka ju Leningradi tihedalt toiminud liin,lisaks Helsing,Murmansk jms.Meie grupp muidugi jäi maha Belgradi suundunud rongist.Seega öö ülearu ja siis sai sümboolselt tehtud midagi sellist,mida vist muidu poleks küll keegi teinud.Nimelt keegi ei viitsinud seda ööd lihtsalt ööbimiseks antud klassiruumis magada(jaamad olid täiega ummistunud) ja olime ikka väljamaarongi kliendid.No kuhu siis ikka öösel jalutama minna-eks ikka Punane väljak.
No ja siis.Tõega ei oska väita,kes siis päris idee autor oli,aga kahtlustan ennast.Nimelt oli meil üks viin kaasas ja otsustasime midagi sellist tol ajal teha,mis M.Rustile muidugi alla jääb,aga siiski-juua viina Punasel väljakul,Venemaa uhkuse kantsis.Minu jaoks oli kõige suurem üllatus see,et mõtlesime,et kuidas võtta,kui keegi naistest kiirelt käekotist viinapitsi välja võttis.Seega keegi pudelist ei võtnud ja asi igati viisakas.Keegi loomulikult midagi enam näotut ei teinud,sest see üks pisike pooleliitrine läks siiski umbes 15 inimese peale,tegu oli n.ö.sümboolse teoga ja riski piiril mängimisega,kuna miilits selle pühapaiga juures valves väga karmilt,ka nurkade taga luuramas.Vahelejäämisel oleks jamad ikka väga suured olnud ja sõidud Vahemere äärde pikaks ajaks unustada.
P.S.Eve! Kirjuta rohkem,Sul väga humoorikas kirjastiil 🙂