Mis olid Raudteerühmas komandeeringurongid?

Pilt
Sutsa 17.07.2013, 19:12

Igal suvel augustikuus saabus NSVL Raudtee Peavalitsuselt korraldus vabariikide Raudteevalitsustele korraldus moodustada komandeeringurongid, mis tooksid puhkerajoonidest (peamiselt Musta mere rannikult) suve jooksul sinna sõitnud puhkajaid tagasi kodudesse ja tööle.

Teisalt ka nendele liinidele, kus graafikusse planeeritud rongid ei olnud võimelised reisijaid teenindama ehk mahutama.

Eestis formeeriti Tallinna Vagunidepoos vagunitest ja vagunisaatjatest tavaliselt üks komandeeringurong.

Loomulikult olid vagunisaatjatest enamik tudengid-vagunisaatjad.

Komandeeringurongis võis töö kesta kuni kuu aega.

Reisijateta rong sõitis Moskvasse ja suunati siis liinidele Moskva – Maikop – Moskva, Moskva – Sevastopol – Moskva,.Moskva – Harkov – Moskva, jne.

Tavaliselt sõideti sihtkohta reisijateta, tagasi aga reisijatega.
Töötunde kogunes ohtrasti, millele lisandus komandeeringutasu.
Seega oli teenistus kolossaalne.

Konkurss pääseda komandeeringurongi samuti.

Järgnevalt rida fotosid, mis on saadud komandeeringurongis sõitnud malevlaste käest.

Esimene foto on tehtud Sevastoopolis siiski kutselise fotograafi poolt.
Vasakult paremale: Maret Hanstein, Hilve Riive, Irina Kosenkranius (Kopeikina) ja Heli Vehik.

avatar
Sutsa kommenteeris 17.07.2013, 19:14Vasta ›

Kükitavad Maret Hanstein ja Hilve Riive. Seisavad Irina Kosenkranius (Kopeikina) ja Heli Vehik.

avatar
Sutsa kommenteeris 17.07.2013, 19:16Vasta ›

Vasakult paremale Marju Nuiamäe, Riina Vaske, Pille Nuiamäe ja Irina Kosenkranius (Kopeikina).

avatar
Sutsa kommenteeris 17.07.2013, 19:17Vasta ›

Maret Hanstein enne väljasõitu.

avatar
Sutsa kommenteeris 17.07.2013, 19:19Vasta ›

Komandeeringurongis lõunasse oli aega ka päevitada Musta mere ääres.

avatar
Sutsa kommenteeris 17.07.2013, 19:20Vasta ›

See pole õlu, mida tüdrukud joovad. Suures N Liidus oli ka limonaad tumedates pudelites.

avatar
Sutsa kommenteeris 17.07.2013, 19:22Vasta ›

Komandeeringu rongi voodipesu, kohv, tee, suhkur võeti kõik kaasa Tallinnast. Niimoodi toodi puhas voodipesu vagunitesse.

avatar
Sutsa kommenteeris 17.07.2013, 19:23Vasta ›

Irina Kosenkranius (Kopeikina), Heli Vehik ja staabi liige Margarita Alliku (Kopeikina) enne teele asumist.

avatar
Sutsa kommenteeris 17.07.2013, 19:25Vasta ›

Riina Vaske, rongi elektrik Arno ja Irina Kosenkranius (Kopeikina).

avatar
Sutsa kommenteeris 17.07.2013, 19:26Vasta ›

Vaba hetk vallatlusteks.

avatar
Roland kommenteeris 18.07.2013, 21:56Vasta ›

Kõik õige Sutsa kommis,aga lisan,et just 81.a. suvel sai enne Sevastoopolisse suundumist ka kaks korda läbitud marsruut Tallinn-Moskva-RIIA-Talinn ja just sellel Moskva -Riia liinil kaks halenaljakat juhtumist endal,mis ehk veidi hiljem üles saavad.Teenistus võrreldes tavakõrgharidust omava töötava inseneriga oli masendavalt meie kasuks,seda siis just komandeeringu tasude tõttu.Lisaks must tasu,kus nende tühjade sõitutega juhuslikud reisijad peale korjati ja reisijad lausa pakkusid raha :) Kuulsast rongi teest rääkimata.

avatar
Roland kommenteeris 19.07.2013, 22:04Vasta ›

Taas vaja asjad veidi täpsemalt lahti kirjutada.Mõnedki asjad võeti kaasa Tallinnast,aga mitte depoost,kust ametlik asjade ja kulumaterjalide väljastamine ja selle eest tasumine tagasi tulles käis, vaid hoopis Tallinna suvalisest poest.Eks siia esimesena muidugi kuulus lahustuv kohv,edasi vabal valikul küpsised ja muud nipet näpet.Loomulikult pidid olema osav ja valvas muud müües,sest revidendi tont oli õhus pidevalt,rääkimata kommunismi ootavast vene reisijast.Samas 99 % kliendid olid rahul ja kirjutasid hea teeninduse eest kiitusi-tõega,ise ei nuianud ühtegi,mis oli siis lausa kohustus kliendi raamatusse kiitusi koguda..
Nimelt oli ju sellel kaunil vene ajal iga hind kopika pealt paigas,seega iga tassi tee ja kohvi hind üleliidu igale reisijale teada ja sealt midagi nihverdada nälgiva tudengi toetuseks ei andnud.Samas kuulus raudteetee sai tõmmuks tänu teest parkinud nõude pesemiseks antud soodaga ja paki teed kulus vähem-jälle paar kopikat lisaks-korrutades selle vagunis olnud reisijate arvuga ja nende poolt ära joodud teetasside arvuga ka õhtul kangema kõrval polnudki nii vähe.Kui seda juba teenindusvälisel ajal tegid,siis summad kordistusid.
See oli muidugi pisiasi võrreldes kohviäriga.Saime kaasa lahustuva kohvi ja suhkru,millel siis muidugi kindel kasumimarginaal peal,mis polnud sugugi väike tolleaegses mõistes ja läks MPS-i kassasse.Iga depoost võetud paki pealt tuli kasumiga summa tagasi maksta.Samas miks mitte kasumit ise teenida-seega-ostsime poest ise ilma kasumita müügil olnud lahustuva kohvi ja odavama lahtise suhkru,müüsime maha ja kasum meile.Loomulikult ei jäänud see depoos märkamata-kui taas teatasin,et kohvi ja suhkrut pole juurde vaja,siis tuli küsimus,et kuidas teie rongis enam kohvi ei jooda.Õnneks edasi saingi pr.Rita Linde rühma ja seal mängumaad oluliselt suuremad.
Mis tee tumendamise soodaga puutub,siis omapärane juhtum ka sealt.Oli rikas,edukas vene klient.Oli ta katnud täiuslikuses laua ja tellis teed.Nii soliidsele kliendile viina kõrvale teeveesooda segu vedama ei hakanud.Tegin tõsiselt korraliku tummise tee ja viisin kliendile.Võtab ja maitseb ja on rahulolematu-see pole õige tee :) Ja ütleski täiesti tõsiselt,et see pole raudteetee-sooda puudu.

avatar
Roland kommenteeris 20.07.2013, 13:12Vasta ›

Oli suvi siis 1981.a.Sõitsime siis tudengite raudteerühmas-ehk vagunisaatjatena.Mul nii kehvasti ei läinud isegi,et oleksin trahviroodu sattunud ehk Tallinn-Minsk liinile-see oli olnud õudus-tohutult peatusi ja reisijad edasi tagasi pidevalt.Minu „trahvirooduks“ pigem õpilase koolituseks oli tolleaegne esindusrong „Estonia“ rong numbriga 134,päris esimesed sõidud tegin siiski rongiga nr.68 ehk „Tallinn“Edasi läks kuidagi väga libedalt ,vaid komandeeringud,mis liinil Moskva-Sevastoopol.Samas sinna vahele mahub komandeering nimega Tallinn-Moskva-Riia –Tallinn. Ja seda kaks korda,siis ühest neist see lugu kohtumisest lutikatega,kes väga „abivalmid“ ja ravisid mu terveks kõhuhädast.
Nagu juba mainitud ,oli suvi ja pealekauba väga kuum,seda klimaatiliselt-tibid jäävad esialgu mängust välja-nemad tulevad hiljem.Oli siis see sama suvi,millest kunagi kirjutasin,et Moskvas avalikul perroonil käisin dussi all.Mingem siis tagasi või pigem edasi loo peategelastega-lutikad.Eks Tallinnast sai kaasa ostetud vorst,mis siis selles kuumuses oli läbinud ka oma rahvusvahelist teed liinil Tallinn –Moskva-Riia.Uurimine pole küll seni tuvastanud,kus ja millisel hetkel sai siis vorst kõhtu manustatud,aga hommikul Riiga jõudes tundsin ennast väga halvasti.Kuna keegi pidi jääma igal juhul rongi vaguneid valvama(vargused vagunitest),teised said linna peale shoppama minna,siis pakkusin ennast,et vagunis peldik lähemal alati, kuhu ropsima minna-oli siis toidumürgitus riknenud vorstist.
Nii ma siis seal vagunite vahel kooserdasin ,vaevaliselt jalgu kerele järele vedades.Ja kui enam ei jõudnud,sest täiega paha oli,siis istusin oma vagunisse suvalisele istmele.Püüdsin puhata,samas seda teha ei saanud,sest jalg hakkas sügelema.Nii palju veel viitsisin,et sügasin jala ära ja püüdsin taas puhata,taas kordus protsess järjestuses-sügelemine ja kratsimineja nii mingi 5 korda.Siis hakkasin mõtlema,et mida see jalake sügeleb ja hakkasin vaatama.Avastasin siis kintsukeselt 5 punast triipu-mida on ja kas sügelised manu tulnud,samas ikka nii sirgjooneliselt-pole usutav.Kuna veel miskit ei tabanud,siis tegin rahuliku näo ja panin jala tagasi oma istmele.Kui taas sügelema hakkas,siis tõmbasin kiirelt jala ära ja siis istme praost peitu põgenevate lutikate silmis ma just rahu ei näinud.Nimelt oli selle istme vahel totaalne lutikate pesa ja kuna see vagun oli enne Tallinnas reservis seisnud,siis nad tõsiselt näljas.Samal ajal saabusid linnareisilt teised ja nüüd siis vaja tibide(ütlesin ju,et nad tulevad mängu hiljem) abi,et tegelastest lahti saada.Kuna istme vahedest neid kätte saada füüsiliselt,mehhaniliselt täiega võimatu,eriti kui neid palju ja pisikesi ka,siis tegime neile krematooriumi.Nimelt tüdrukud tõid oma deodorandid ja kellelgi oli küünal-saime kokku leeklambi ja see oli effektiivne.Puu (s.o.siis istmed) kärssasid küll veidi,samas saime neist nii hästi lahti,et ükski reisija lutika puremisest ei teatanud edasiselt.Edasi ilmnes veel positiivseid asju-nimelt ei olnud ükski tütarlaps järgneval hommikul liialt lõhnastatud,sest kulutasime kõik deodorandid lutikate hävitamisele ja mis kõige tähtsam-kui see massimõrv oli sooritatud,siis tundsin ennast järsku hästi-pole ma jah just selline sadist,et tundsin rõõmu leeklambileegis hukkunud lutikate lastest,vaid asi hoopis lihtsam-selle lahingu(umbes 2 tundi) käigus unustasin,et mul oli väga paha olla ja olingi selle ajaga märkamatult oma jamast üle saanud ja seda siis tänu lutikatele.
Teine rongi valve ka siis kirja.Vahetasime siis Sevastoopolis ,kes mingil päeval valves ja taas õnnestus mul valel ajal seekord õiges kohas olla.Rahvas kõik suvepeol rannas,mina kondan läbi vagunite,et vargad ligi ei saaks.
Siis käib esimene lask-tõmbun varju ,siis teine,siis edasi valanguna kolm pauku.
Edasi vaikus ja kuna klaasiklirinat polnud,söandasin varjust väljuda.Tunne ,et rünnak seestpoolt.
Edasine uuring kinnitas fakte-nimelt naised,ok kaunid noored neitsid olid turult ostnud virsikuid ja siis oma mõistes kuuma veega teeveekeedu(Titan) seadmega ära konserveerinud ja siis kolmeliitristesse purkidesse pannud.Metallkaaned saadi ka kuidagi peale ja just need siis paukusid üheaegselt minu valvekorraga pärast käärimisprotsessi algust vagunis purkide pealt äralennates.
Muideks –üks vaaritajatest oli just meie alati naerusuine Heli Vehik,kes ikka ja alati ka kõikjal piltidel naermas.Oli meie naerukajakas.

NB! Postitamiseks logige sisse või registreeruge liikmeks.