Laimjala rühma nänn (pildid, vimplid)

Frank kommenteeris 21.04.2013, 21:25Vasta ›

Harald kutsub kõiki Laimjala ’78 ja ’79 (must)endast märku andma kas siiasamasse või aadressile harald.rahupold@mail.ee Püüaks midagigi meenutada. Ja isegi kuskil kokku tulla. Ah?

Aivar Klaasen kommenteeris 21.07.2013, 13:17Vasta ›

Laimjala rühm. Rühma koduõuel pilt ei ole tehtud, sest taamal olevat hoonet meil polnud. Võib-olla kolhoosi esimehe aias? Esimeheks oli Rein Jäe ja kolhoosis oli nn. “jääaeg”.
Pilti tegi kas komissar Andrus või Aivar Sirelpuu, sest neid pole pildil näha. Mina ees vasakul, paremal komandör Harald.

Aivar Klaasen kommenteeris 21.07.2013, 13:28Vasta ›

Laimjala kamp enne pulmi koduõuel ootamas mandrilt tulevat pruudirühma (aga mis rühm oli, ei mäleta). Meie poolt oli peigmeheks Eino, pikk mees paremalt viies, oma ilusa näo ära keeranud. Taamal meie baar Saloon, mis oli päris tuntud koht terves piirkonnas. Baar oli avatud ning pidu toimus kolma- ja laupäeviti. Baarmaniks oli Aivar Sirelpuu.
Mina olin pulmakutsar. Peale pulmasõitu ja laulatust pidin kolhoosi hobuse koos vankriga kuskile pärapõrgusse tallimehele tagasi viima. Eksisin hobusega hämaruses ära ja pulma jõudsin tagasi mingi paar-kolm tundi hiljem. Tegi pagan ikka hinge täis siis, et pidu ilma minuta käis.

Aivar Klaasen kommenteeris 21.07.2013, 13:35Vasta ›

Pilt koduõuel teises suunas (eelmisega 180 kraadi, vasakul elamu). Kas see oli järgmine päev pärast pulmi, ei mäleta täpselt, kõik näevad liiga siledad välja. Taga paistab kellegi võõra buss. Meie sõitsime minu teada alati kas furgoonautoga (alaline autojuht oli kohalik Anu, meeldiv, sada kilo-naise ilo) või LAZ-bussiga. Kas keegi teab täpsustada?

Aivar Klaasen kommenteeris 21.07.2013, 13:41Vasta ›

Siin oleme maleva lõpupäeval oma kempsumaja järjekorras. Kempsu uks lagunes kahe kuu jooksul ära ja kukkus hingedelt. Keegi tagasi panema ei hakanud….
Augu peal hämaruses istub Mart, Nõrguke on kohe järjekorras esimene, kes teine ei saa aru, kolmas on Sirelpuu, neljas Einaste, siis Tiina jne.

Frank kommenteeris 21.07.2013, 16:03Vasta ›

Aivar Klaasen kirjutas:Laimjala rühm. Rühma koduõuel pilt ei ole tehtud, sest taamal olevat hoonet meil polnud. Võib-olla kolhoosi esimehe aias? Esimeheks oli Rein Jäe ja kolhoosis oli nn. “jääaeg”.
Pilti tegi kas komissar Andrus või Aivar Sirelpuu, sest neid pole pildil näha. Mina ees vasakul, paremal komandör Harald.

Aitäh, Aivar, pilte lisamast! Ma pole veel enda fotopatakat avastanud, kuid see foto on vist tehtud hoopis meie tuntud pürotehniku (vist oli ta nimi Ülo aga võib-olla mitte) koduõues millalgi ekskursiooni aegu või läbisõidul kokkutulekule või kokkutulekult vms.

Frank kommenteeris 21.07.2013, 16:15Vasta ›

Aivar Klaasen kirjutas:Laimjala kamp enne pulmi koduõuel ootamas mandrilt tulevat pruudirühma (aga mis rühm oli, ei mäleta). Meie poolt oli peigmeheks Eino, pikk mees paremalt viies, oma ilusa näo ära keeranud. Taamal meie baar Saloon, mis oli päris tuntud koht terves piirkonnas. Baar oli avatud ning pidu toimus kolma- ja laupäeviti. Baarmaniks oli Aivar Sirelpuu.
Mina olin pulmakutsar. Peale pulmasõitu ja laulatust pidin kolhoosi hobuse koos vankriga kuskile pärapõrgusse tallimehele tagasi viima. Eksisin hobusega hämaruses ära ja pulma jõudsin tagasi mingi paar-kolm tundi hiljem. Tegi pagan ikka hinge täis siis, et pidu ilma minuta käis.

Mandri rühm oli Lihula. Pulmapidu peeti meie oma maja ühes tiivas, milles me vist kunagisest loomapidamisruumist elik laudast taluteater “Külvajaks” putitasime. Mina täitsin pulmas ühe äia rolli. Kui ükskord pildid üles leian, selgub veel nii mõndagi. Meenub veel seegi, et pulmadeks tahus Seer Mart narva plokist “makabuku”, mis kujunes hiljemgi ühemõtteliseks kultusesemeks…Arvake ära, misasi oli Makabuku!

Frank kommenteeris 21.07.2013, 16:20Vasta ›

Aivar Klaasen kirjutas:Siin oleme maleva lõpupäeval oma kempsumaja järjekorras. Kempsu uks lagunes kahe kuu jooksul ära ja kukkus hingedelt. Keegi tagasi panema ei hakanud….
Augu peal hämaruses istub Mart, Nõrguke on kohe järjekorras esimene, kes teine ei saa aru, kolmas on Sirelpuu, neljas Einaste, siis Tiina jne.

Ei lagunenud ega kukkunud. Kemmergu ukse viisid pöidekad minema, kui meie maja peal ja meie äraolekul oma graffitit harrastamas käisid. Aknaklaasid olid ära mökeldatud jms. Ega me võlgu ei jäänud – mingil ajal avastasid nemad oma koduõuelt koorma vedelat lehmasitta koos kopsakate kiviklimpidega…

Aivar Klaasen kommenteeris 21.07.2013, 16:31Vasta ›

Frank kirjutas:

Aivar Klaasen kirjutas:Laimjala rühm. Rühma koduõuel pilt ei ole tehtud, sest taamal olevat hoonet meil polnud. Võib-olla kolhoosi esimehe aias? Esimeheks oli Rein Jäe ja kolhoosis oli nn. “jääaeg”.
Pilti tegi kas komissar Andrus või Aivar Sirelpuu, sest neid pole pildil näha. Mina ees vasakul, paremal komandör Harald.

Aitäh, Aivar, pilte lisamast! Ma pole veel enda fotopatakat avastanud, kuid see foto on vist tehtud hoopis meie tuntud pürotehniku (vist oli ta nimi Ülo aga võib-olla mitte) koduõues millalgi ekskursiooni aegu või läbisõidul kokkutulekule või kokkutulekult vms.

Ülo tuleb meelde küll, ta oli heleda peaga ja niisuguse vaikse olemusega. Üheltki pildilt teda ma aga ei leia ja ega neid palju polegi järel.
See pilt on aga tõesti vist läbisõidul tehtud. Ei mäleta vaid, kus ta elas.

Frank kommenteeris 21.07.2013, 16:40Vasta ›

Kas mitte kusagil Pärnu kandis aga võin jälle eksida…

Aivar Klaasen kommenteeris 21.07.2013, 16:51Vasta ›

Frank kirjutas:

Aivar Klaasen kirjutas:Siin oleme maleva lõpupäeval oma kempsumaja järjekorras. Kempsu uks lagunes kahe kuu jooksul ära ja kukkus hingedelt. Keegi tagasi panema ei hakanud….
Augu peal hämaruses istub Mart, Nõrguke on kohe järjekorras esimene, kes teine ei saa aru, kolmas on Sirelpuu, neljas Einaste, siis Tiina jne.

Ei lagunenud ega kukkunud. Kemmergu ukse viisid pöidekad minema, kui meie maja peal ja meie äraolekul oma graffitit harrastamas käisid. Aknaklaasid olid ära mökeldatud jms. Ega me võlgu ei jäänud – mingil ajal avastasid nemad oma koduõuelt koorma vedelat lehmasitta koos kopsakate kiviklimpidega…

Sul on õigus. Mälu juba lühike. Kolhoos vedas sõnnikut ja kellelgi õnnestus üks GAZ-auto juht ära rääkida ning koorem sönnikut kallatigi Pöide õue peale. Pärast tuli vihma ka. Endal ei õnnestunud küll tulemust näha. Hiljem teadjad rääkisid, et Saaremaa rühmade omavaheliste malevakäkkide parim teostus……

Frank kommenteeris 21.07.2013, 21:44Vasta ›

Indrek Ilomets kirjutas:

Laimjala fotograaf oli enamasti Ülo (perenimi ei meenu praegu), kes ise seetõttu vähestel piltidel ise figureerib.

Frank kommenteeris 22.07.2013, 20:10Vasta ›

Mõned ilmsiks tulnud pulmapildid: pulmitavad Laimjala ja Lihula (78)

Frank kommenteeris 22.07.2013, 21:47Vasta ›

Enamasti käis tulevases “baaslaagris” grupp eelmalevlasi, kes valmistasid ette tulevase elupaiga. Siin on meie omad. Ilmselt suundume Audla rühma elupaika, mis paistis meile üle luha kätte. Meie ülesandeks oli muuhulgas ka esmane saare koduõlle degusteerimine. Seda salakavalat jooki sisaldab Aivari kämblas asetsev plekk-kruus. Ja kui sa seda rüübet juba pisut manustanud olid, kiskus kangesti kohalike noortega tutvust sobitama, mida Aivar ühel fotol tegemas ongi. Koma Frank aga üritas kohalikust ojast esimese ettejuhtuva näki välja tõmmata. Vastu hakkas see saarenümf seal jõekäärus…

Frank kommenteeris 22.07.2013, 21:54Vasta ›

Nurgake meie Saloonis. Ma tean, et Saloonist peaks olema veel pilte. Kui sina, Sirelpuu Aivar satud siia, järsku otsid oma varamust ja leiad lisa.

Frank kommenteeris 22.07.2013, 22:05Vasta ›

Rebasteks mõnitamine. Kõigepealt kihvad teravaks, siis seiklused kusagil padrikus, siis teepervel palvetamas, et keegi ometi oma auto peataks ja küsiks: “Ehk saan aidata?” Aga kõik sõitsid mööda ja irvitasid… (või umbes nii)Siis oli sapikas samasugune luksus nagu mersu praegu…

Frank kommenteeris 22.07.2013, 22:12Vasta ›

See ongi Ülo, nikitseja-nakitseja fotograaf-pürotehnik. Tema orgunnis nii mõnedki jõmmkärakad ja pildistas ka. Aga keegi pidi veel fotosid üles võtma.

Frank kommenteeris 22.07.2013, 22:14Vasta ›

Siin olemegi Ülo kodus ja koos tema isaga pildil

Frank kommenteeris 22.07.2013, 22:24Vasta ›

Järgmine punt pilte ongi tõenäoliselt kas Tuuliku Mängudelt või regiooni kokkutulekult või mõlemalt läbisegi

Frank kommenteeris 22.07.2013, 22:30Vasta ›

Aivar Sirelpuu oli bändimees ja tal olid kaasmuusikud mõnikord koos varustusega külas. Siis sai nii mõnigi pralle kohalikus klubis maha peetud ja oma taidluskava läbi mängitud.

Frank kommenteeris 22.07.2013, 22:38Vasta ›

Paar pilti, mis jäädvustatud pärast vägevat lõunasööki. Toideti fantastiliselt. Kolhoosi söökla varustas meid igaks elujuhtumiks kõikvõimaliku toidumoonaga.

Frank kommenteeris 22.07.2013, 22:44Vasta ›

Ei või olla, et see ongi ainus töötegemise pilt, ja et ainult koma teadis, mis on troppimine.

Frank kommenteeris 22.07.2013, 22:49Vasta ›

Tollel suvel käis Fila kammerkoor mööda Eestit kavaga “Tornikell minu külas”. Kui nad Pöidesse jõudsid, käisime meiegi neid kuulamas.

Frank kommenteeris 22.07.2013, 22:53Vasta ›

Rohkem pilte mul ilmselt polegi. Kui leian, siis lisan juurde.

P.S. & NB! Kui siia satub ka Laimjala 79 (nö. musta rühma) rahvast, ärge hoidke “saladusi” enestele! Onju!

Aivar Klaasen kommenteeris 23.07.2013, 10:46Vasta ›

Esimene pilt on jah maleva kokkutulekul Intsikurmus. Meie laulumeistrid tegid tuntud viisidele asjakohased sõnad (meenuvad: “Sada kanti betooni…”, “See on kurvameelne…”, “Veel avatud on, veel avatud on KEK-id, MEK-id….kökid-mökid” jne )ja neid esitati oma sõnadega igal esinemisel.
Käisin sügisel ka lõpuballil Laimjala rühma liikmena. Ball oli Vanemuise kontserdimajas. Balli kavas oli peale kümmet malevafilmide demonstratsioon. Näidati ka ringvaadet Nõukogude Eesti, kus oli üles võetud lõik Laimjala rühma isetegevuskavast maleva kokkutulekul Intsikurmus. Lõigus näidati, kuidas tegime Fixi lauluviisi peal oma sõnadega pulli: veel avatud on, veel avatud on KEK-id, MEK-id jne…(originaal oli uksed). Fix mängis ballil tantsuks, nad olid filmi ajal saalis ja meie taidluse peale maru lõbusad.

Aivar Klaasen kommenteeris 23.07.2013, 11:07Vasta ›

Frank kirjutas:Aivar Sirelpuu oli bändimees ja tal olid kaasmuusikud mõnikord koos varustusega külas. Siis sai nii mõnigi pralle kohalikus klubis maha peetud ja oma taidluskava läbi mängitud.

Sirelpuu bändiga sai piirkonna rahvamajades korralikke pidusid teha (näiteks Pöides).
Kõigepealt pandi ümberkaudu kuulutused üles. Peoõhtul organiseeriti piletite müük (tulu läks rühmakassasse). Esimeseks etteasteks oli Kitzbergi vahva näitemäng “Veli Henn ja Hennu veli”, mida esitas meie Peda rahvas (Aivar, Andrus, Harald ja üks piiga, mis ta nimi oli?). Sellele järgnes rühma isetegevuskava taidlemine ja kõige lõpuks mängis tantsuks Sirelpuu bänd.
Kuna tol ajal oli Saaremaal kutselisi pillimehi tuuritamas vähe, siis olid Laimjala rühma peod rahvale kuumad üritused.

Aivar Klaasen kommenteeris 23.07.2013, 11:26Vasta ›

Frank kirjutas:Järgmine punt pilte ongi tõenäoliselt kas Tuuliku Mängudelt või regiooni kokkutulekult või mõlemalt läbisegi

Jah ongi läbisegi. Mäletan, et Tuuliku mängude ajal pidin Tartusse sõitma Üllele vastu (tuli välismaalt) ja osa võtta ei saanud, muidu oleksin kindlasti võrkpalli mänginud (olin ikkagi järguga sel alal). Komandör Harald oli veel pahane, et meie niigi harvad read veelgi hõrenesid.
Regiooni kokkutulekul ma siiski osalesin (kus see toimus?), aga seal võrkpalli ei mängitud.
Mõlemal kokkutulekul esines rühm hästi ning sai Väinamere parimate hulgas maleva kokkutulekule.

Aivar Klaasen kommenteeris 23.07.2013, 11:38Vasta ›

Frank kirjutas:Enamasti käis tulevases “baaslaagris” grupp eelmalevlasi, kes valmistasid ette tulevase elupaiga. Siin on meie omad. Ilmselt suundume Audla rühma elupaika, mis paistis meile üle luha kätte. Meie ülesandeks oli muuhulgas ka esmane saare koduõlle degusteerimine. Seda salakavalat jooki sisaldab Aivari kämblas asetsev plekk-kruus. Ja kui sa seda rüübet juba pisut manustanud olid, kiskus kangesti kohalike noortega tutvust sobitama, mida Aivar ühel fotol tegemas ongi. Koma Frank aga üritas kohalikust ojast esimese ettejuhtuva näki välja tõmmata. Vastu hakkas see saarenümf seal jõekäärus…

Mina mäletan, et meil oli saabumisejärgsel päeval hirmus õllenälg, sest pea veidi valutas. Keegi kolhoosnik juhatas meid kohaliku õllemeistri juurde kuskil Audla kandis. Ostsime siis õllevirret koju kaasa ja küll tundus algul kosutav. Tegelikult hakkas sellest joogist veel samal päeval hirmus paha (rääkimata pohmakast) ja hiljem ma Saaremaal koduõlut ei riskinud enam juua.
Võib-olla see pilt seotud on seotud selle seigaga, sest eelrühmas meil nagu tüdrukuid ei olnud.

Aivar Klaasen kommenteeris 23.07.2013, 11:54Vasta ›

Frank kirjutas:Paar pilti, mis jäädvustatud pärast vägevat lõunasööki. Toideti fantastiliselt. Kolhoosi söökla varustas meid igaks elujuhtumiks kõikvõimaliku toidumoonaga.

Toideti tõesti väga hästi kolm korda päevas. Anu vedas päev läbi meid furgooniga.
Meil oli kolhoosiga diil, et toidu eest võetakse lõpus palgast maha (vahepeal palka me ei saanud).
Viimasel nädalal istusime kohaliku ehitusmehega ja esimees Jäega maha ja arutasime, et kui palju kolhoos tasuks peaks maksma.
Pikka juttu ei olnud, Jäe oli väga rahul nii rühma kui tööga ja ei hakanud eriti mõtlema – ütles: rühm ei pea toidu eest midagi tasuma.
Siis pakkus töötasuks ühe ilusa ümmarguse summa, mis kassast in cash välja maksti. Mingeid töökäske ei hakanud ma tagantjärgi tegema, ehkki kord nõudis.
Kõik said korraliku palga. Mäletan, et Ants, kes oli kohal vaid 3-4 nädalat, imestas väga, et palk nii priske tuli.

Aivar Klaasen kommenteeris 23.07.2013, 12:11Vasta ›

Frank kirjutas:Ei või olla, et see ongi ainus töötegemise pilt, ja et ainult koma teadis, mis on troppimine.

Mul vist on üks tööpilt kuskil.
Meie põhiobjekt oli Sääretirbil fantastilises kohas. Sõnnikuhoidlata lehmalaut asus neemikul, ühel pool meri 10m, teisel pool 25m. Sõnnik jooksis merre ja läheduses oli kalakasvatus.
Aitasime siis kolhoosi ja esimehe hädast välja, rek-isime lauda ära.
Esimesel tööpäeval oli mul küll nii paha olla (koduõlust!), et eriti vägesid juhatada ei suutnud. Istudes juhendasin jõudumööda puidust kemmergu ehitamist, sest läheduses metsa ei olnud. Selle putka ülespanek oligi esimese päeva kogu töö.

Aivar Klaasen kommenteeris 23.07.2013, 13:24Vasta ›

Ei teagi, miks need piigad pikutavad. Oodatakse vist Anu.
Üllel millegipärast eelmise suve malevasärk seljas.

Frank kommenteeris 23.07.2013, 20:36Vasta ›

Aivar Klaasen kirjutas:Toideti tõesti väga hästi kolm korda päevas. Anu vedas päev läbi meid furgooniga.
Meil oli kolhoosiga diil, et toidu eest võetakse lõpus palgast maha (vahepeal palka me ei saanud).
Viimasel nädalal istusime kohaliku ehitusmehega ja esimees Jäega maha ja arutasime, et kui palju kolhoos tasuks peaks maksma.
Pikka juttu ei olnud, Jäe oli väga rahul nii rühma kui tööga ja ei hakanud eriti mõtlema – ütles: rühm ei pea toidu eest midagi tasuma.
Siis pakkus töötasuks ühe ilusa ümmarguse summa, mis kassast in cash välja maksti. Mingeid töökäske ei hakanud ma tagantjärgi tegema, ehkki kord nõudis.
Kõik said korraliku palga. Mäletan, et Ants, kes oli kohal vaid 3-4 nädalat, imestas väga, et palk nii priske tuli.

Just-just, Jäe ütles, et teeme 10 000 (rubla) rühmale ja asi korras. Tõtt öelda, ega seda ei oodanud küll. Rühma põhiliikmetele sai korralik teenistus ja nö. juhukülalisedki ei jäänud ilma. Ats oli ka kõva töömees ja staazhikas malevamees ja rühm hindas seda. Ka meistri koefitsent ei leidnud vastuväiteid. Mõni nurin oli küll teiste funktsionääride (komandör, komissar, arst) tasude asjus, kuid antagonistlikke vastuolusid siiski ei tekkinud.

Frank kommenteeris 23.07.2013, 20:45Vasta ›

Aivar Klaasen kirjutas:Mina mäletan, et meil oli saabumisejärgsel päeval hirmus õllenälg, sest pea veidi valutas. Keegi kolhoosnik juhatas meid kohaliku õllemeistri juurde kuskil Audla kandis. Ostsime siis õllevirret koju kaasa ja küll tundus algul kosutav. Tegelikult hakkas sellest joogist veel samal päeval hirmus paha (rääkimata pohmakast) ja hiljem ma Saaremaal koduõlut ei riskinud enam juua.
Võib-olla see pilt seotud on seotud selle seigaga, sest eelrühmas meil nagu tüdrukuid ei olnud.

Seda õllemeistri otsimist mäletan ma küll aga millal see täpsemalt aset leidis, ei oska öelda. Meister näitas meile põhjalikult, kuidas asi toimib ja kus ja milline üks tõsiseltvõetav saare õlu on (nagu hanesilmavesi). Meie saime oma kogemuse kätte aga kui me Audla rühmaga ühe kohtumis/tutvumisõhtu korraldasime, polnud me, mõistagi, kostitmisega kitsid. Audlakad (vist valdavalt EPA-kad) ei osanud märjukest midagi arvata ega ka mõõdukalt pruukida ja mingi aja möödudes mulksusid ümber meie Salooni nagu düsenteerikud.

Mart Seer kommenteeris 24.09.2016, 06:45Vasta ›

Frank kirjutas:Tollel suvel käis Fila kammerkoor mööda Eestit kavaga “Tornikell minu külas”. Kui nad Pöidesse jõudsid, käisime meiegi neid kuulamas.

Mina olin “sunnitud” ju selle tõttu isegi osadest maleva-tööpäevadest ohverdama, et koori laululaagris ja kontsertidel esineda. Rühmast hääletasin veel Pihtlasse laululaagrisse.

Mart Seer kommenteeris 24.09.2016, 06:46Vasta ›

Pruut oli Ene.

Mart Seer kommenteeris 24.09.2016, 06:50Vasta ›

Frank kirjutas:

Aivar Klaasen kirjutas:Laimjala kamp enne pulmi koduõuel ootamas mandrilt tulevat pruudirühma (aga mis rühm oli, ei mäleta). Meie poolt oli peigmeheks Eino, pikk mees paremalt viies, oma ilusa näo ära keeranud. Taamal meie baar Saloon, mis oli päris tuntud koht terves piirkonnas. Baar oli avatud ning pidu toimus kolma- ja laupäeviti. Baarmaniks oli Aivar Sirelpuu.
Mina olin pulmakutsar. Peale pulmasõitu ja laulatust pidin kolhoosi hobuse koos vankriga kuskile pärapõrgusse tallimehele tagasi viima. Eksisin hobusega hämaruses ära ja pulma jõudsin tagasi mingi paar-kolm tundi hiljem. Tegi pagan ikka hinge täis siis, et pidu ilma minuta käis.

Mandri rühm oli Lihula. Pulmapidu peeti meie oma maja ühes tiivas, milles me vist kunagisest loomapidamisruumist elik laudast taluteater “Külvajaks” putitasime. Mina täitsin pulmas ühe äia rolli. Kui ükskord pildid üles leian, selgub veel nii mõndagi. Meenub veel seegi, et pulmadeks tahus Seer Mart narva plokist “makabuku”, mis kujunes hiljemgi ühemõtteliseks kultusesemeks…Arvake ära, misasi oli Makabuku!

Vot selle Makabuku nime olin küll unustanud. :)

Mart Seer kommenteeris 24.09.2016, 06:56Vasta ›

Aivar Klaasen kirjutas:

Frank kirjutas:
Aivar Klaasen kirjutas:Siin oleme maleva lõpupäeval oma kempsumaja järjekorras. Kempsu uks lagunes kahe kuu jooksul ära ja kukkus hingedelt. Keegi tagasi panema ei hakanud….
Augu peal hämaruses istub Mart, Nõrguke on kohe järjekorras esimene, kes teine ei saa aru, kolmas on Sirelpuu, neljas Einaste, siis Tiina jne.

Ei lagunenud ega kukkunud. Kemmergu ukse viisid pöidekad minema, kui meie maja peal ja meie äraolekul oma graffitit harrastamas käisid. Aknaklaasid olid ära mökeldatud jms. Ega me võlgu ei jäänud – mingil ajal avastasid nemad oma koduõuelt koorma vedelat lehmasitta koos kopsakate kiviklimpidega…

Sul on õigus. Mälu juba lühike. Kolhoos vedas sõnnikut ja kellelgi õnnestus üks GAZ-auto juht ära rääkida ning koorem sönnikut kallatigi Pöide õue peale. Pärast tuli vihma ka. Endal ei õnnestunud küll tulemust näha. Hiljem teadjad rääkisid, et Saaremaa rühmade omavaheliste malevakäkkide parim teostus……

Minu mälu pidi käis Aivar Jäe juures Pöidekate käkki kirjeldamas ja sai Jäelt loa sõnnikukoorem Pöide treppi laotada. Ja parema efekti nimel sõideti veel kivipurustaja juurest läbi ja poetati paar põllukivi läga sisse. Ehk oli ta ka ise kaasas? Hiljem olin kuulnud legende kuidas Pöide naised, kes juhtusid kodus köögikorras olema, arvasid esiti et ju mõni oma kutt tuleb varasemale lõunale vms, aga võta näpust, saad hoopis koorma läga.

Mart Seer kommenteeris 24.09.2016, 07:02Vasta ›

Frank kirjutas:Siin olemegi Ülo kodus ja koos tema isaga pildil

Vaatan ja meenutan, et sellist lõuahabet mul küll ei olnud, aga see oligi küps sõstrakobar hammaste vahel:)

NB! Postitamiseks logige sisse või registreeruge liikmeks.