Vohnja rühma laulud

avatar
Ivi Romandi (nüüd Smidt) kommenteeris 10.02.2012, 12:15Vasta ›

Seda lauldi tööle minnes ja töölt tulles, aga kindlasti ka maleva kokkutulekul:

Hele-hele päike paistab,
pimeduse hävitab.
:,: Eile ütles komsomol:
Surm nüüd sulle, alkohol:,:

Rahvas vara tööle ruttab,
kodumaad ta teenib seal,
:,:aga joodik aia ääres
ei saa tõusta, valu sääres:,:

Vasja see ei täida plaani,
Vasja teistest maha jääb,
:,:sest et talle hirmsat piina
teeb üks väike pudel viina:,:

:,:Meie koristatud peeti
piisab terveks vaguniks.
Me ei luba seda anda
kahjulikuks puskariks:,:

VOHNJA LAUL
(Kui ma ei eksi, siis see laul valmis kollektiivse tööna maleva kokkutulekuks, viisil “Volga, Volga….” Eeslauljana meenub kohe Mart Peips oma võimsa häälega)

Metsa taga põllu veerel
vaba Vohnja väljadel
elab rõõmsalt meie rahvas
vana veski kividel.

Ei meil ole miskit häda –
oma kokk ja arst on meil
ja kui ongi miski mäda,
siis see Taani riigis vaid.

Virumaa on Vohnjast suurem,
virukad me kõik siin koos
ja sa mõistad, kulla sõber,
millest laulavad me suud.

Tulge külla, kallid naabrid,
lase õitseb armuõis.
Eks siis pärast saame näha,
kes on kangem Virumaast.

VOHNJA LAHKUMISLAUL
(“Guantanamera” viisil)

On ülal päikene kuum
ja selle all laotub lilllede vaip.
Siin kuskil rukis loob pead,
kuid möödub aeg.
Jääb suvi sügisele jalgu,
kõik unu hõlma siis valgub.
(Seepärast) Joobugem elust,
mu sõbrad, joobugem elust,
sest tagasi siia
ei naase keegi meist iial.

Kaob uttu looklev kruusatee
ja vaikib veski, kus alles elu kees.
Taas algab hall argipäev,
kuid meenub veel
see tund, mil sõpradeks saime,
mil ühte perre kord jäime.
Vohnja, mu kodu,
me jaoks sai Vohnja kord koduks.
Toogu meid tiivad
kord ikka tagasi siia.

NB! Postitamiseks logige sisse või registreeruge liikmeks.