Kiri emale

Pilt
Maila Jürgenson (Leppik) 19.08.2012, 22:35

Leidisn lapsepõlvekodus aasta tagasi manalateele lahkunud ema kirju lehitsedes oma esmamuljeid sisaldava saadetise.

Maila Jürgenson (Leppik) kommenteeris 19.08.2012, 22:37Vasta ›

Tere, ema!

Nagu lubasin, nii kirjutangi täna õhtul. Tallinna jõudsin ilusasti pärast suurt logistamist ja sain endale siit rihma ka osta. Samuti saime käiseembleemid. Siis oli meil suur koosolek ja paraad. Pärast paraadi istusime bussidesse. Meile tuli vastu suur buss, mis kuulub Tallinna Linnuvabrikule. Kõige enne viisime kohale Kloostrimetsa rühma ja siis tulime siia. Elame vanast küünist tehtud majas ja siin on väga ilus. Meile on antud kasutada külmutuskapp, gaasipliit ja raadio ning homme saame veel spordiinventari.

Jätkan täna, esmaspäeval, kui esimene tööpäev on seljataga.

Kell 7.15 peame tõusma ja hommikune toimkond kell 6 või pool 7, sest pool kaheksa peab söök laual olema. Muuseas, süüa peame ise tegema hommikul ja õhtul ning poiss ja tüdruk on paaris. Toimkond on 1 päev korraga. Lõuna saame vabriku sööklas ja 3 toitu, kusjuures suppi ja piima nii palju, kui ise tahame. Siin võib ennast kümme korda paksemaks süüa.

Täna viidi meid siis objektile. Kõige enne ladusime telliseid ja siis kandsime tellingute tarvis laudu. Olime 5 esimese aasta selli ühe toreda onu õpetada. Siis vooderdasime klaasvatiga seinu ja lõpuks õppisime müüri laduma ja tegime segu. Tellis polegi nii kerge ja seina ei taha ka täpselt nii minna kui vaja. Aga küllap varsti saan sellegi selgeks. Inimesed on siin hästi toredad ja abivalmis. Niisugused on ka kõik meie rühma liikmed. Paljud on abielus.

Täna sain varem töölt ära, sest poisse on ehitusel rohkem vaja ja mina aitasin siis Maidu asemel Merlel süüa teha. Sai natuke soolane, aga rahvas ei nurisenud. Üldiselt on meil siin üleval igasugused naljakad loosungid, mis virisemise keelavad ja naerule kutsuvad.

Nüüd veel sellest, kuidas meid irukateks pühitseti. Kõige enne tulime teiste ette ja pidime käpuli olles kordama vandetõotuse, mille tekst on järgmine, umbes: „Mina irukas, astunud üle Iru palee läve ja olles käpuli oma fraktsionääride palge ees, tõotan vastuvaidlematult täita kõik mulle usaldatud suured ja väikesed ülesanded, pesta peldikut, koorida ja küürida. Kanda ennastsalgavalt hoolt linnuvabriku kanade elu- ja töötingimuste parandamise eest. Tõotan mitte kunagi unustada Irus veedetud päevi ja reeta meie sõprust. Kui mina, irukas, seda teen, tabagu mind kukkede needus ja lõhkegu maapind mu jalgade all ning mu peale laskugu linnuvabriku lehk.“

Rohkem ma sellest tõotusest enam ei mäleta. Siis pidime minema näoga vastu vastasseina ja sealt ükshaaval käpuli laua ette tagasi ronima ning meile anti lapiti saega vastu pead ja tehti paar ringi peale, ning saadeti põlvemüksuga uksest välja. Õues pidime natuke maad jooksma ja siis seoti meil silmad käterätiga kinni ning talutati kättpidi imelikke teid pidi ning lõpuks jõudsime ühte majja, kus pidime ennast ujumisriietesse võtma. Silmad avati meil linnuvabriku soome sauna leiliruumis. Sealt võisime juba ise jõkke ujuma minna. Ülemisse ruumi oli kaetu laud, kus olid suitsukanad, mida ma elus esimest korda sain, ja need olid muuseas väga head.

Saun on ise ka võrratu. Tavaliselt käivad seal suured ministrid, aga vahel saame meie ka kasutada. Õhtul käisime veel „Iru Ämma“ (on kivikuju) tervitamas.

Pühapäeval käisid teised motokrossi vaatamas, aga mina linnas. … Vaatasin filmi „Suur jalutuskäik“, mis mulle eriti ei meeldinud.

Maleva vorm on mulle natuke suur, eriti seelik, ja see ei pidavat eriti kokku tõmbama. Saan ta ehk kusagil lühemaks teha.

Kirjuta mulle siis ka. Aadress on
Harju rajoon
Tallinna Linnuvabrik
EÜE

Külla Sul ei maksa mulle sõita, sest meie kasutada on linnuvabriku buss ja nädalavahetustel me eriti tihti kodus pole.

Tervisi kõigile!
Maila

5. juulil 1971. a
Irus ja Rävalas

NB! Postitamiseks logige sisse või registreeruge liikmeks.