Sinu eredaim mälestus

avatar
Kunn kommenteeris 30.12.2011, 19:58Vasta ›

Kõigepealt tuleb 1968.a. suvest meelde kaks sündmust, mis malevaeluga küll otseselt seotud ei olnud, kuid kaudselt siiski.
1. “Praha kevad”. See tekitas ikka palju poleemikat ja suminat, kuigi õige ärkamisaeg veel kaugel oli. Igatahes me pidime korraldama lõkkeõhtu, kuhu siis Aarne Vahtra ühe parteigenossega (kelle nime enam ei mäleta, oli vist mingi EKP KK osakonnajuhataja) kohale tulid. Aga mingeid väga punaseid hüüdlauseid ja käteväänamist sellest õhtust ei mäleta.
2. Tallinna “Kalevi” VÕRKPALLI meeskond (Peet Raig, Peeter Sepp jt.) tuli NSVL-i meistriks. See oli küll vägev värk. Kui paljud seda üldse mäletavad? Kossumeeste 1991.a. võitu mäletavad ilmselt rohkemad.

avatar
Kunn kommenteeris 30.12.2011, 20:36Vasta ›

Meie rühma liikmed olid kõik peale ühe malevas esimest aastat ja see oli väga hea. Keegi ei teadnud, mis või kuidas seal olema peab ja ei tekkinud mingeid probleeme, et vot meil seal oli nii või meil naa. Rühm oli väga ühtne. Järgmistel aastatel malevas olles oli väikseid erimeelsusi sellepärast.
Ilmselt sellepärast, et EÜE alles nii noor oli, ei olnud regi staabil oma ühtset magamiskohta ja Haapsalu regiooni komandör Karl Kasikov (väga lahe kutt oli) elas meiega koos. Talle oli kasutada antud tolleaegsest “prokatist” 402 mosse risu, millel starter ei töötanud (või polnud teda üldse). Seisma pidi selle jätma kõrgema koha peale või siis kambaga käima lükkama. Seda mosset kasutasid siis ka teised, kel load olid või muidu sõita oskasid (põhiliselt poes õlle ja veini järel käimiseks). Asi lõppes küll halvasti, selle autoga tehti raske avarii (mitte Karl ei sõitnud) ja Karl võeti reg. komandöri kohalt maha.
Dirhami oli tol ajal piiritsoon (piirikatega saime hästi läbi, käisime neil rühmaga kordonis külaski)ja teiseks koht, kuhu Haapsalust pätid ja igasugu tegelased, kelt “linnaluba” ära võetud, välja olid saadetud. Elasid meist üle tee ühikas. See tekitas esialgu natuke eelarvamust, aga tegelikult ei tekkinud meil nendega suve jooksul kordagi mingit probleemi. Tagusime õhtuti koos võrkpalli ja meie pidudele nad ei tükkinud.
Põhiline jook tolleaegsetel pidudel oli õlu ja “kuivakas”.
Esialgu sai seda lähematest poodidest aga ajapikku muutusid ostureisid aina pikemaks, kuna vein oli poodidest otsas ja juurde seda ei toodud (või lihtsalt ei olnud tuua). Igatahes suve lõpuks oli kogu Haapsalu rajoon “kuivakast” kuivaks joodud. Aga eks teised rühmad aitasid ju ka kaasa. Lauldud sai neil pidudel loomulikult ka kõike seda, mis laulupeo kavasse ei kuulunud.
Haapsalu kultuurimajas sai korraldatud suur tantsupidu, kus meie poisid pilli mängisid. Rahvast oli murdu.
Lavalt sai maha lauldud ka “Saa vabaks Eesti meri…, aga pole kuulnud, et kedagi sellepärast ülekuulamisele oleks kutsutud. Ju ei olnud “organid” piisavalt valvsad ja läks neil kõrvust mööda.

avatar
Kunn kommenteeris 31.12.2011, 19:24Vasta ›

Selles majakeses elasime (talvel olevat seal kalurid maganud). Maja ees Karl Kasikovi kasutuses olnud kuulus “prokati” mosse. Veel tervena.

avatar
Malle kommenteeris 02.11.2012, 22:58Vasta ›

Olime arstitudengi Anne Ojaga viimased, kes 1968.a. suvel rühma saabusid. Kui Haapsalust 5 rbl. eest taksoga õhtu eel kohale jõudsin ooats mind veider vaatepilt. Üks tüdruk oli ajutise punakaspruuni elamispaiga ees, mida talvel kasutaasid kalurid, poiste poolt köitega puu külge köidetud ja tekk ümber pandud- Estat oli millegi eest nõnda nuheldud.. Poku(Tiit) oli selline laisavõitu malevlane, päeval oli tõbine, õhtuti kui pidu püsti, oli naksti platsis
Tööd vihtusime teha nii kuis oskasime. Brigadir Endel ja kraanajuht Aavo olid ainsad päris-ehitajad. Töödejuhataja Kahu sinise kabiiniga auto tulek mõjus nii, et objektil pikutanud usinalt püsti hüppasid… Ägedad olid õhtud sillaehitajate Liiwi rühmaga Dirhamis ja pannkoogiõhtud . Laul ja pillimäng olid rühmas iagaõhtused

NB! Postitamiseks logige sisse või registreeruge liikmeks.