Laulupidu Barmažino pargis

Pilt
Tiit Pruuli 01.12.2011, 12:11

Mis laule lauldi?

avatar
Vana paks kommenteeris 26.12.2011, 17:07Vasta ›

1965. aasta laulupidu toimus Koktšetavis . See oli võimas pidu, milles osales ligi 350 malevlast. Algas see rongkäiguga, nagu laulupidudele ikka kohane. Kandsime rühmanimetustega silte, lippe, koolide logoga plakateid ja mõned loosungid olid ka. Ei midagi poliitilist. Mul olid ka mõned pildd sellest ronkäigust, kuid aastate eest kinkisin need ja üldse kokku 13 pilti Kasahstani EÜE-st EÜE keskstaabile ajaloo jaoks. Lubati küll tagastada, aga kahjuks seda pole toimunud.
Laulupidu toimus parki selleks otsatarbeks juhuslikest materjalidest püstitatud estaadil. Laulupeo avas Indrek Toome. Tema kõne oli midagi erilist ja võiks öelda, isegi isamaalist. Jätan selle teksti siiski kirjutamata, sest tänases eestis ei usuta nagunii, et juba 1965, aastal oli piisavalt julgeid inimesi, kes mõtlesid iseseisvast Eestist, kes julgesid laulda kahemõttelisi laule. Imestan siiski siiani, et Indrek Toomet ära ei viidud.
Mida laulsime. Kindlasti mäletan, et laulsime : Kas tunned maad?”, ” Sauna taga tiigi ääres”. Ka olid mõned mulle tollal veel tundmatud tudengilaulud, nagu: ” Enne veel, kui tõuseb päike”, “Krambambuli”. Lõpetuseks hüürgasime ka Õllepruulijat. Pärast esinemise lõppu tule meie juurde üks sealne eestlane, Juhan nimeks. Ta kiitis meid ja meie laulmist. Kõige rohkem oli talle meeldinud siiski Õllepruulija. No miks ta ei ole ka kõige paremini kõlama – oleme ju seda laulu harjutanud maast madalast.

Siinkohal oleks paslik meenutada, et Eestimaale lähenemisel hüürgasime veelgi võimsamalt üht venekeelset laulukest, mis algas sõnadega. Tšortu, doroga dlinnaja, tšortu zemlja tselinnaja, skoro tebjä uvižu, moja ljubiimaja Estonija

avatar
Mälupilt kommenteeris 01.01.2012, 18:06Vasta ›

Lauldi palju, mitte ainult laulupeol. Juba 1964. a käisid Džambulski omad laulmas ümbruskonna saksa külades. Olid sinna küüditatud. Üritasid võimaluse piires oma külad korras hoida, puid-põõsaid istutada. Lauldi neile saksakeelseid laule. Aga 1965.a laulupeole olid kohale sõitnud eestlased kuskilt Altai oblastist, täpsemalt ei mäleta. Mitmesaja km kauguselt veoautol. Rääkisid ilusat lõuna-eesti murrakut. 1964. aastal oli trio – Indrek Toome, Etverk, aga 3. tipika nime ei mäleta. Kõik kõvad laulumehed! Ega usuta jah, et lauldi metsavendade laule (Eesti sõdur jm) jne. “Enne veel kui tõusnud päikene” pole vist küll tudengi- vaid ikka sõdurilaul. Ega TRÜ-s tollal neid palju lauldud, tulid rohkem tipikate kaudu. Eelkirjutajale lisaks – see “K tšortu ,,,” laul oli tegelikult vana vene tudengite-uudismaalaste laul. Mida kohandati vastavalt lauljate päritolukohale.

Raivo Kerm kommenteeris 27.02.2012, 22:05Vasta ›

1965.a laulupidu toimus siiski rajoonikeskuses štšutšinskis,
mitte oblastikeskuses Koktšetavis, nagu on väidetud üleeelmises loos.

Raivo Kerm kommenteeris 27.02.2012, 22:18Vasta ›

Pildid štšutšinski laulupeost 1965.a

avatar
Vana paks kommenteeris 27.02.2012, 22:43Vasta ›

Tere Raivo!
Millegipärast oli minu jaoks laulupeo toimumise koht siiski Koktšetav. Aga võib olla oli ka Stšutšinski lähistel või hoopis Koturkulis. Ega me ju linna eriti näinudki. Pigem vist siiski Koturkulis, sest mul on tehtud mõned pildid ka läheduses olevast majast, mida EÜE ehitas. See oli 4-korruseline elamu. Aga kas oli tegemist pargiga või metsalagendikuga, seda tõesti ei mäleta. Küll on aga meelde jäänud, et Koturkuli rühma poolt valmistati esinejatele astmeline lava. Tollal ma olin ka ise pillimees ja laulsin ka estraadiansamblis. Aga malevas mul pille kaasa polnud ja ega ma ei reklaaminud ka , et mängin kontrabassi, saksofoni, mandoliini ja baritoni. Osalesin ainult lauljana.
Mis Stsutšinskisse puutub, siis selles linnas ja selle lähedal olnud Borovoje mägedes ja järve ääresoli tõesti fantastiline loodus. Eriti muljetavaldav oli järves olev kalju, mis meenutas jooksva inimese lehvivate juustega pead. Ka võin kinnitada , et just Borovoje mägedest sai alguse minu matkakirg.
Ka jättis fantastilise mulje imepuhta ja soolase veega Borba järv ning selle kallast osaliselt palistav kaljumäestik. Ainuke õnnetus oli see, et selles järves oli väga külm vesi. Vähesed julgesid ujumas käia.

Mida rohkem sobran vanades ürikutes, seda rohkem hakkab meenuma huvitavaid seiku , mis on mällu sööbinud.

Meie söögikoha ligidal oli rohelist värvi putka. sellel oli väike aknake, mille kaudu müüdi piiritus Moskva erilist viina , karamell kompvekke ja mitut sorti suitsu.
Pudel piiritust oli ikka päris odav. Kuna keset suve polnud viljakoristusaeg, siis pruugiti päris tihti ka alkohoolseid eliksiire. Päris huvitav oli jälgida, kuidas alkoholi pruugiti. Reeglina telliti 100 ml piiritust, 50 ml Moskva erilist ja üks karamell. Täpselt samas järjekorras kaks esimest ka kõrist alla läksid. Kõigepealt 100 ml piiritust, siis oli sügav ohe, seejärel 50 ml viina ja karamelli nuusutati paar koda ja visati siis üle õla.
Mälestusi meenub juba niipalju, et hakka või ise raamatut maleva algaastatest kirjutama.

Raivo Kerm kommenteeris 27.02.2012, 23:57Vasta ›

Laulupeost on juttu minu postituses Zlatopolje (Kasahhi NSV) rühma nänn (pildid, vimplid)skanneeritud Tallinna Polütehnikus sept 1965. Seal on ära toodud, et laulupidu toimus štšutšinskis aga Barmažino parki me küll ei mäleta ja ei tea, kus ta täpselt asus.
1965. aasta malevas uudismaal valitses kuiv seadus. Oli huvitav lugeda kuidas kohalikud napsutasid. Meie rühmas oli
Endel Karu, kes ostis sealt pudeli ja jäi napsitamisega vahele. Tal oli ka pudel kohvris ja selle eest saadeti ta
varem Eestimaale koju tagasi. Ta ise oli saadetud uudismaale mingist ehitusorganisatsioonist ja ei õppinud siis
kuskil nagu kõik teised.

NB! Postitamiseks logige sisse või registreeruge liikmeks.